See versioon (02/03/11 00:07) on pooleli või sisaldab toimetuse poolt üle vaatamata muudatusi.

SKAUDID VÄLITEGEVUSES: Matkavarustus

Seotud järgunõuded

  • III järk p 22. / Koondjärk p 19. Koosta isiklik kahepäevase matkavarustuse nimekiri ja räägi ning näita ette, kuidas pakkida seljakotti. Milline varustus/esemed on matkal eluliselt tähtsad?
  • II järk p 26. Koosta viiepäevase salga- või rühmalaagri varustuse nimekiri.
  • III järk p 23. Osale väliööbimisega matkal. Tea, millest koosneb matka ettevalmistus ja milline on salga varustus.
  • I järk p 29. Tea matkamise ja matkavarustusega seotud eripärasid: talvel/suvel, rattaga/kanuuga; rabas/metsas.

Teooria

Matk algab varustusest. Matkale ei saa minna uisapäisa kotti topitud asjadega. Kehtib reegel - mida parem varustus, seda mugavam ja mõnusam on matk. See ei tähenda muidugi, et ilma hea varustuseta ei saa – kes tahab, saab alati.

Kui hakkad matkavarustust soetama, tee seda sellises järjekorras: 1)magamiskott, ilma milleta on väga ebamugav ööbida, 2)seljakott 3)matkasaapad.

Konkreetse matka varustus sõltub aastaajast, matka liigist (jalgsi-, ratta-, kanuu-, jne matk) ning matka pikkusest. Iga kaasavõetava asja juures peaks mõtlema, kas seda ikka on vaja. Kaasavõetava varustuse kaal peab vastama sinu kandevõimele. Üldiselt peaks seljakoti kaal olema 1/5-1/4 sinu kehakaalust. Esemete kaal peab oleme minimaalne, otstarve maksimaalne.

Isikliku varustuse nimekiri suvisele ööbimis(t)ega matkale:

  • seljakott
  • magamiskott
  • magamisalus
  • saapad
  • kergemad jalanõud
  • vihmariided
  • pikad püksid
  • lühikesed püksid
  • tuulejakk
  • kampsun
  • aluspesu
  • ujumisriided
  • hügieenitarbed
  • sööginõud: kauss, kruus, lusikas
  • sokke
  • T-särke
  • müts
  • nuga
  • tikud
  • kompass
  • kaart
  • pea- või taskulamp

Lisaks:

  • joogipudel
  • päikeseprillid
  • fotoaparaat
  • töökindad

Talvel:

  • talveriided
  • pikk aluspesu
  • villaseid sokke
  • kindaid

RIIETUS

Riietus peab olema mugav ning vastupidav. Suvel on parim skaudivorm. Talvel ja ka suvel jahedama ilmaga riietu kihiliselt. St kanna erinevaid ja õhemaid riietuse kihte üksteise peal (nt T-särk, polo, dzemper, tuulejakk). Nt kui riietud kihiliselt ja sul peaks palav hakkama saad iga kell mõne kihi vähemaks võtta, kuid kui sul on seljas ainult T-särk ja paks jope ja sa jope ära võtad, hakkab sul külm. Kihilisel riietumisel on ihule lähimaks kihiks parim spetsiaalne matka- või spordipesu, mis juhib niiskuse kiiresti ihust eemale. Puuvillane riietus märgub higistamisel ning kuivab kaua, mistõttu või peatuste ajal külm hakata (Sellisel juhul tuleb pikema peatuse korral särk vahetada). Pealmiseks kihiks on nii suvel kui talvel parim tuule- ja vihmakindel gore-tex koorikjope. Riietus ei tohi takistada liikumist ja mitmete vajalike asjade kaasavõtmiseks peaks olema palju taskuid. Külmemate ilmadega ära unusta villaseid sokke ja kindaid. Suvel on soovitav kanda nokamütsi silmade ja näo kaitseks päikesepõletuse eest.

JALATSID

Matkamiseks sobivad ka spordijalanõud, kuid parimad on matkasaapad. Saapa tald peab olema küllalt jäik ning kõrguselt peab saabas katma vähemalt hüppeliigest. Matkasaabaste pealseteks on nahk, seestpoolt on saapad kaetud Gore Tex või Sympatex kangaga, mis tagavad veekindluse. Sealjuures jääb saabas hingavaks ning ei põhjusta jala ülekuumenemist.

SELJAKOTT

Seljakotist sõltub palju kõndimise mugavus. Matkakott peab olema tugevast riidest ja vihmakindel (või vihmakattega). Kandmissüsteem koosneb laiadest õlarihmadest, puusavööst ja suurematel kottidel ka rinnaesisest põikrihmast. Oluline on, et kõiki rihmu saaks reguleerida. Kasutatakse kahte tüüpi seljakotte:

1) raamiga, kus kott on kinnitatud alumiiniumraamile. Raam võimaldab õhu juurdepääsu seljale ja selle külge on hea asju kinnitada, mis kotti ei mahtunud.

2) anatoomiline, kus koti seljaosa on tugevdatud plastikust ja alumiiniumist ribadega.

Sobivam seljakoti suurus skaudile on 55-70 liitrit.

SELJAKOTI PAKKIMINE

Kõige tähtsam on, et matkaline/laagriline on oma koti ise pakkinud. Ei ole harvad juhud, kui laagrisse tulnud lapsel pole aimu, millised asjad tal kaasas on ja kus need tal kotis on.

Kindel süsteem ja kord seljakotis hõlbustab vajaliku asja kättesaamist kotist. Seepärast paki ühesugused või ühest valdkonnast esemed eraldi tervetesse kilekottidesse (nt pesemisvahendid eraldi, riided eraldi, aluspesu eraldi, jne). Kui sa need kilekotid korralikult suled, peaks võimalikul vettekukkumisel asjad kuivaks jääma. Nüüd mõtle, mida sul keset matkapäeva võiks kiirelt vaja minna. Nt vihmakeepi pole mõtet pakkida koti põhja, sest äkilise vihma korral pead sa kogu koti lahti pakkima. Kuid magamiskoti võid vastupidiselt panna koti põhja, sest seda on sul vaja alles õhtul. Kõige hädavajalikumad asjad, nagu kaart, kompass, joogipudel, pane seljakoti välistaskutesse. Suuremad esemed, nagu magamiskott, magamisalus, võid kinnitada ka väljapoole seljakotti, kuid nii, et nad ei kõlguks vaid oleks tugevalt kinni. Kolisev ja kolksuv kott või matka jooksul pakkuda jututeemat kuid „luurele“ sellise kotiga ei minda ning pidev kolksumine muutuv ka endale tüütuks. Seepärast jälgi, et kolksuvad asjad (nt tass ja lusikas) saaks üksteisest isoleeritud (nt särgi või sokiga).

Seljakotti pakkides aseta see enda ette maha või lauale nii, et kotisuu oleks sinu poole ja koti seljaosa allapoole. Lao asjad sisse nii, et selja vastu jääks midagi pehmet. Matkakoti raskuskese peaks olema võimalikult selja lähedal, kuid nii, et midagi kõva ja teravat vastu selga ei hõõruks. Hea nipp on näiteks panna magamisalus rullitult kotti ning see kotis seejärel võimalikult lahti rullida ning õlejäänud asjad sinna sisse panna.

MAGAMISKOTT

Magamiskott peab olema soe, kerge ja võtma vähe ruumi. Magamiskotid võib jaotada ehituse järgi: kookonmagamiskotid (kaasaegsed kapuutsiga ja jalgadeosast kitsenevad kotid), ultrasarja magamiskotid (eriti kerged ja väikesed kookonmagamiskotid) ja tekiks lahtikäivad magamiskotid ning sesoonse kasutuse järgi: suvised ja talvised magamiskotid. Magamiskoti kasutamise mugavus sõltub tema temperatuuritaluvusest, kaalust ja pakkimisel vajaminevast ruumist. Tänapäeval kasutatakse kvaliteetsete magamiskottide täidiseks silikoniseeritud õõneskiudu (4-augulist õõneskiudu e quatrofili, 7-augulist e quallofili või poorseid kiude Termolighti ja Microlofti), mis annab magamiskotile ka head hügieenilised omadused.

Kõige enamlevinud suurus magamiskottidel on 80 cm lai ja 220 cm pikk. Sellisesse kotti mahub normaalse kehaehitusega kuni 188 cm pikk inimene. Kui väikesel lapsel ei ole kasvule vastavat magamiskotti, võib suure magamiskoti alumise otsa kinni siduda, et vältida lapse magamiskotti „uppumist“. Arvestades Eesti põhjamaist kliimat on skaudile kõige sobivam magamiskott, mille alumine mugav kasutustemperatuur on -5- -10C (Magamiskoti valimisel jälgi alati selle mugavus (comfort) temperatuuri). Kui kavatsed matkata ka talvel ning osaleda kaugmatkadel, on mõistlik valida kohe soojem magamiskott. Hea magamiskott on investeering pikaks ajaks. Osade magamiskottide kattekotid on varustatud kompressioonirihmadega, mis võimaldavad magamiskoti võimalikult väikeseks kokku pakkida.

Kuna magamiskott on pikaealine varustusese, tuleb teda pidevali hooldada. Peale igat ööbimist tuuluta oma magamiskotti. Nii on järgmisel ööl soojem magada. Magamiskotte võib enamasti pesta pesumasinaga, kuid neid pole soovitav väänata ega tsentrifuugida. Kuivata oma magamiskott peale pesemist õues värske õhu ja päikese käes. Kui sa oma magamiskotti parasjagu ei kasuta, ära võimalusel hoia teda kattekotis kokkusurutuna.

Matkaja magamisvarustus koosneb veel ka magamisalusest, milleks võib soovitada Eestis toodetud volditavaid- või rullaluseid. Need alused isoleerivad magaja maa niiskusest ja külmast. Neid võib kasutada nii telgis kui ka õues.

TELK

Telk peab kaitsma vihma, tormi ja ka sääskede eest. Telgi valikul tuleb jälgida selle mahutavust (magamiseks iga inimese kohta 50 cm laiust), kaalu ja kindlasti kvaliteeti. Ehituse järgi on 3 tüüpi telke: kuppeltelgid, tunneltelgid ja viiltelgid. Ka kasutuse järgi on telke 3 tüüpi: turistklassi telgid (mõeldud ainult suvel kuiva ilmaga kasutamiseks), harrastajate telgid (aastaringseks kasutamiseks, tunduvalt kergemad) ja profimatkajate telgid (kasutamiseks ka ekstreemsetes tingimustes). Korralik telk on kahekordse katusega. Enamus telke on kuppeltelgid - neid on lihtne püstitada ja ruumi kasutegur on suur (ühesuuruse põhjaga kuppeltelki mahub rohkem inimesi istuma kui viiltelki). Paljudel kuppeltelkidel on ka eeskoda, kuhu saab jätta jalanõud ja seljakotid.

Telgi ostmisel tuleb jälgida pealiskatte veekindlust. Ka suvises laagris on sobimatud ühekordsed suvitustelgid, sest nende vihmakindlus ei ole piisav.

TOIDUNÕUD

SALGA VARUSTUS MATKAL

Lisaks isiklikule varustusele läheb sõltuvalt matkast vaja ka ühisvarustust.

  • salga lipp
  • esmaabipaun
  • toit
  • toiduvalmistamise nõud
  • priimus
  • telk / varjualune
  • nööri / köis
  • tööriistad: saag, kirves
  • matkapäevik
  • kaart/GPS
  • niit/nõel

Raskematel matkadel on võimalik ka muidu isiklikke asju ühisvarustusena kaasa võtta:

  • wc-paber (on muidugi mugav ka kui igaühel on oma nutsak taskus)
  • hambapasta (hambahari olgu ikka igaühel oma!)
  • päikesekreem

VARUSTUS LAAGRIS

Laagris elatakse ühes paigas pikemalt ning soovitakse ka mugavamat äraolemist. See eeldab ka rohkem varustust. Reeglina korraldatakse laagrisse ka eraldi transport ning suurema hulga varustuse kohale toimetamine on võimalik.

  • rohkem tööriistu
  • rohkem kööginõusid
  • koormakiled varjualuste ehitamiseks
  • rohkelt nööri ehitiste jaoks
  • tegevusvahendid
  • spordivahendid
  • EV lipp

RATTAMATK

Jalgratas - Matkamiseks sobivad peaaegu kõik jalgrataste tüübid, va väikeste ratastega linnarattad. Eesti tingimustes on eelistatumad mägirattad. Rattamatkale minnes peab jalgratas tehniliselt täiesti korras olema. Liikluseeskirjade kohaselt peavad rattal olema korras pidurid ja signaalkell, ees valge latern, taga punane latern või helkur, ja vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur. Enne matkale minemist tuleb kontrollida kõikki olulisemaid kohti: jooksud, koonused, käiguvahetajad, kõik mutrid-poldid jne. Tuleb puhastada ja õlitada kett ja hammasrattad.

Teekonna pikkus sõltub grupi võimetest. Pagasiga sõites on algajate puhul parajaks päevateekonnaks 30-50 km, kuid tugevamate ratturite puhul pole ka 70 km palju. Teedel tuleb täita liikluseeskirju ja hoida silmad lahti lähenevate ohtude ees. Jalgrattur võib sõita paremal teepoolel kuni 1 m teeservast. Rattamatkal sõidetakse ühe kaupa kolonnis. Puhkepause on soovitav teha mitte vähem kui kord tunnis. Grupi ees sõitku suuremate kogemustega rattur, kes, arvestades nõrgemaid, dikteerib tempo. Soovitav on kanda kaitsekiivrit.

Esimeseks matkaratta lisaseadmeks on pakiraam. Soovitavad on ka porilauad. Varustuse pakkimisel võib tavalise seljakoti kinnitada pakiraamile, kuid nii, et ükski rihm rippuma ei jääks - võib kodarate vahele jääda. Parimad on spetsiaalsed jalgratta matkakotid. Kõik pakid nii esi- kui tagarattal peavad olema kindlalt kinnitatud ning nende raskuskese võimalikult madalal. Telgi, magamiskoti jm kinnitamiseks ratta külge on ideaalsed konksotstega kummipaelad (tsiribiribinnid).

VARUOSAD JA TÖÖRIISTAD:

· pump
· tellitav mutrivõti
· kruvikeerajad (nii tavaline kui ristpea)
· näpitsad
· kummiliim
· liivapaber
· kummilappe
· õli

SUUSAMATK

Talvel on matkamine tunduvalt raskem kui suvel. Ka orienteerumine on raskem - on ju kõik lume all. Väga oluline on varustus. Päevateekonnaks planeeritagu 25-40 km, sõltuvalt maastikust ja osavõtjate füüsilisest vormist.

Suusamatkadel suusatakse klassikalises stiilis. Edukalt saab kasutada vanu puusuuski alla 0 C puhul. Sula ilma ja värske lume korral on elistatumad plastiksuusad. Matkasuusa laius on 6-9 cm. Õigeks suusa pikkuseks peetakse kehakaal + 130 cm. Laiemad suusad võivad olla 5-15 cm lühemad. Normaalpikkusega suusakepid ulatuvad maast õlanukkideni.

Suusamatkal tehakse 10-15 min peatus iga 30-45 min sõidu järel. Matkapäev algab suhteliselt vara, et rohkem valget aega liikumiseks kasutada. Laagrisse jäädakse 1-2 tundi enne pimeduse tulekut.

VEEMATKAD

Veematkadeks on Eestis võimalusi palju - on ju meil u 4000 jõge ja oja. Ka sõiduki valik on suur: paat, kanuu, kummipaat, süst või hoopiski parv. Siiski on eelistatumad kanuud. Nad on valmistatud puust või plastikust, 4-5 m pikad, 80-90 cm pikad ning kaaluvad 20-35 kg. Kanuusse mahub 1-3 inimest, matkata on mõnusam kahekesi ühes kanuus.

Igasuguse väikese veesõidukiga sõites on kohustuslik kanda päästevesti. Kanuu on üpris kindel sõiduriist kui sõitjad küljepeale ei kalluta. Kindel reegel on see, et ei paadis, süstas ega kanuus ei tohi püsti tõusta. Kõik tööd tuleb teha istudes.

Kanuumatkaja lisavarustusse kuuluvad päästevest, ühe paatkonna peale veel ausker (vee väljaviskamiseks), käsn (paadipõhja kuivatamiseks) ja nööri (juhuks kui on vaja kedagi pukseerida või päästa).

Varustus tuleb pakkida veekindlatesse kottidesse ja need kotid kanuu külga siduda. Siis on ümbermineku korral kergem varustus koos kanuuga välja tõmmata kui varustuse kotte ükshaaval õngitsema hakata.

Päevateekonna pikkus planeeri 20-40 km, olenevale oma võimetest jasellest, kas sõideti päri- või vastuvoolu. Ööseks tõmmake oma sõiduriistad kindlalt kaldale, et ootamatu veetõus neid minema ei viiks.

Ressursid /vihjed abimaterjalidele

Asjalikku nõud ja matkavarustuse uusimate arengute tutvustusi annavad matkavarustuse müügiga tegelevad poed (enamasti on seal ka asjatundlikud müüjad, kelle käest võib julgesti küsida):

Meetodid

Parima valiku vajalikust varustusest koostab endale iga matkaja kogemuse kasvades ise. Et kogemus tekiks tuleb aga matkata, matkata, matkata, matkata… Enne esimesi matku tuleb aga kindlasti vajaliku varustuse nimekiri koos matkalistega üle vaadata ja kindlasti ka vajalike asjade nimekiri matkalisele koju kaasa anda. Nimekirjale on hea lisada kohe ka märkeruudud (vt nt Dolomiidi matka varustuse nimekirja), kuhu on matkajal hea märkida esmalt, mis tal olemas on ja mida hankida on vaja ning hiljem, mis juba kotti pandud.

Nimekirja võib koostada salgaga koos, lastes salga liikmeteil kaasa võetavaid asju välja pakkuda ning pärast nimekiri koos läbi vaadates ja arutades, kas igat asja on ikka vaja. Tuleb jälgida, et olulisemad asjad ikka sinna nimekirja sisse saaks vajadusel neid ise välja pakkudes. Võimalus on ka et juht on koondusele kaasa võtnud oma varustuse ja pisut ka ülearuseid asju ning üheskoos sorditakse sealt välja vajalik ning pakitakse kotti.

Matkalt koju jõudes võib kaasas olnud varustust analüüsida: mida pidevalt oli vaja kasutada, mida vahetevahel vaja läks ja mida peaaegu üldse ei kasutatud. Mõelda ka sellele, kas midagi oli päris puudu ja vajadusel koostada järgmiseks matkaks koos salgaga uus nimekiri. Analüüsida ka koti pakkimist, kas kott kolises või mitte, loksus seljas või püsis mugavalt, kas kõik asjad olid kergesti leitavad või oleks pidanud mõne väiksema asja hoopis taskusse panema või vööle kinnitama.

Või lasta salga liimetel matka eelsele koondusele oma pakitud koti kaasa võtta ja üheskoos asjad ja koti pakkimine üle vaadata. Nii saab ka juht ülevaate.

Enne raskemaid matku (nt mägimatkad) on mõistlik teha täisvarustuses proovimatk, et oma varustust katsetada ja testida. Sarnasel

Töölehed

  • Ei ole selle teema all. Veel. (PDF formaadis, abiks juhile õppematerjali edastamiseks – joonised, kaardid jne.)

Õpetus läbi mängu

  • KIM'i mäng, kus meeles peetavateks asjadeks on matkavarustus.

Meisterdamise ülesandeid

 
ptk/3.1.txt · Viimati muutnud: 2011/03/02 00:07 persoon ott
 
Ole valmis - Alati valmis... Recent changes RSS feed