See versioon (20/01/13 21:22) on toimetuse poolt heaks kiidetud.Olemas on varasem heakskiidetud versioon.Diff

SKAUDID VÄLITEGEVUSES: Ohud laagris ja matkal

Seotud järgunõuded

  • III järk p 25. Ole teadlik talvise välitegevusega kaasnevatest ohtudest.
  • III järk p 27. Räägi ohutustehnikast kirve, sae ja noa kasutamisel ning lõkke tegemisel.

Teooria

Eestis matkamine ja laagerdamine on üldiselt üsna ohutu. Hooletuse või ka teadmatusega võib aga mitmeid ohtlikke olukordi luua. Püüame siin välja tuua loetelu võimalikest ohtudest, nende ennetamise võimalustest ning tegutsemisest juba tekkinud olukorras.

Sõbrasüsteem

Sõbrasüsteem ei ole oht vaid siinkohal esile toodud seetõttu, et sõbrasüsteem aitab mitmeid ohte ära hoida. Sõbrasüsteemi järgi jagatakse kõik laagrilised paarideks (sõpradeks) ning paariliste ülesanne on kogu aeg teada, kus tema paariline on ning mida ta parasjagu teeb. Näiteks kui ühega paarilistest juhtub õnnetus siis saab teine minna kohe abi järele. Või kui tuleb ühel paarilisel tõeliselt rumal plaan lolluse tegemiseks, siis on lootust et sõbral rohkem oidu on (mõnikord ei ole ka kahjuks) ja plaan pooleli jäetakse. Sõbrasüsteemi võib rakendada ka ainult mõnes laagri osas, ohualtimates olukordades, nt ainult ujumise ajal. Samuti võib sõpru pundis olla rohkem, nt terve salk.

Vigastused, õnnetused

Laagrites üsna levinud vigastused on marrastused, pinnud, sisselõike sõrmedele, muhud, põletused jms. Viimase 20 aasta juhtumistest meenub aga ka kirve otsa hüpatud põlv (valesti kantud kirves), luumurd (jalgpallimäng), reide istutud pussnuga (hooletu noa hoidmine).

Õnnetuste ära hoidmiseks tuleb teha ennetustööd, nt õpetada tööriistade kasutamist ja hoidmist/kandmist ning seda ka aegajalt meelde tuletada. Märksa raskem on noori hoida lollusi tegemast. Tõenäoliselt õpetavad seda vaid muhud kuid raskematel juhtudel ei aita ka tõsisemad vigastused.

Õnnetus ei hüüa tulles ning alati peab olema valmis. Matkal ja laagris peab olema kaasas esmaabi varustus. Mida pikem, rohkemaarvulisem ja tsivilisatsioonist kaugemal olla, seda asjalikum peab olema esmaabipauna sisu. Paar plaastrit ja marlirull vähemalt võiks ka poolepäevasel matkal kaasas olla. Suuremate vigastuste korral tuleb kutsuda abi - 112. Selleks on vaja 2 asja:

  1. töökorras telefoni või teadmist selle asukohast. Laagri või matka olukorras tähendab see seda, et juht peab hoolitsema, et oleks olemas laetud akuga telefon ning vajadusel teadmine, millise puu otsast levi on. Või et kus on lähim talu, kus helistamise võimalus olemas on. Sama peaks teadmaka skaudid.
  2. teadmist oma asukohast. „Selle suure kuuse juures“ ei anna päästjatele kuigi palju teadmist. Seetõttu on väga oluline, et kõik matkalised/laagrilised oskaks seletada, kus nad parasjagu on, et abi võimalikult kiiresti kohale jõuaks.

Kadumine

Laagriliste kaotsi minek ei ole hea skaudijuhi enesetundele ning seda tuleks igal juhul vältida. Appi tulevad sõbrasüsteem ja selged reeglid (laagripaigast ei minda ära juhile teadmata)

Eksimine

Eksimist annab ennetada korraliku kaardi hankimise ja kaardilugemisoskuse arendamisega. Kontrolli pidevalt oma asukohta kaardil ning tea täpselt, kus oled. Kui siiski kaardil järje kaotad, liigu kuni leiad mõne iseloomuliku orientiiri (ristmik, järv, mast, elektriliin vm) ja püüa end selle abil kaardilt leida. Kui sul kaarti ei ole siis püüa esmalt jõuda tee peale. Selleks liigu pidevalt ühes suunas, kuni jõuad teele. Abiks on sealjuures metsasihid, kraavid, ojad, päike,tähed. Kui oled teele jõudnud siis liigu teed mööda edasi, teede ristumisel jätka liikumist suuremat teed mööda kuni jõuad inimasustuseni või tuttavasse kohta.

Külm

Külm olevat ainuke asi, millega ei ole võimalik harjuda. Külma põhjustatud ohuks on külmumine ning külmaga seotult ka veekogude jääkattel liikumine. ESÜ ürituste korraldamise erijuhend näeb ette, et alla -15 kraadise külmaga alaealistele väliüritusi ei korraldata. Külmakahjustuste ära hoidmiseks soovitatakse enim kasutada sõbrasüsteemi, kus paarilised kontrollivad üksteist tihti. Külmetumise esimeseks märgiks on valgeks muutunud nahk väljaulatuvatel näoosadel (ninaots, põsesarnad, kõrvad). Sõrmi ja varbaid pole loodatavasti suure külmaga väljas näha, ehk et väga tähtis on korralik kihiline riietumine. Külmanäpistatud kohad tuleb kohe üles sulatada (katta põsed soojade kätega, pista külmetunud sõrmed kaenla alla…) Alajahtumise vastu aitab aktiivne liikumine.

Jääl liikumise ohutus

Allergiahood

Ujumine

Varustuse puudumine, kadumine, vähesus või oludele mitte vastavus

Ikka juhtub, et mõni matkalistest on miskit varustusest koju unustanud või kaotanud matka käigus. Samuti võib ette tulla et olemasolev varustus ei täida oodatud ülesannet (nt ei pea vett). Selliste olukordade lahendamise oskus on üks enim mainitud asju, milles kunagised skaudid skautlust tänavad. Kõige tavalisem näide on toidunõude koju unustamine. Lusikaid-kahvleid kipub kaduma ka laagri jooksul. Samas on see ka kõige lihtsam asi lahendada, õpetades noorele ka samal ajal leidlikkust. Nii saab ilma nõudeta skaut endale ise söögiriistad voolida ja taldrikuks kõlbab tühi konservikarp või supipurk (kavalamad matkalised eelistavadki viimaseid, kuna siis ei pea oma nõusid pesema :). Samuti saab näiteks nõudeta matkaline süüa viimasena suurest pajast otse koos kohustusega see ära pesta. Pikemasse laagrisse mines aga on mõistlik köögivarustusse pakkida ka paar komplekti varunõusid. Reeglina täieneb üksuse köögivarustus iga laagriga lusika või kausi võrra. Keerulisem on lugu aga siis kui puudu või kadunud on mõni oluline riideese (soe kampsun, vihmajope). Puuduolemise vastu aitab tähtsama varustuse kontroll enne väljasõitu. Kui aga riided kaduma kipuvad, siis tasub esmalt aidata hädalisel oma asju otsida. Otsitav ese võib olla hädalise oma kotis (asjad on seal segamini või pole noor oma asju ise pakkinud ega teagi, mis tal seal on) või ka sõbra kotis (pimedas telgis läheb kõik järjest kotti) või eelmises puhkekohas kenasti oksale riputatud jne… Kui aga otsitavat ei leita või olemasolev riie ei täida oma eesmärki (nt jope ei pea vihma) siis tuleb kombineerida. Soojapidavuseks aitab kihilisus. Ka mitu õhukest särki kokku onn soojem kui üks ning salga peale kokku ikka ehk leitakse miskit. Vihma korral saab prügikotist teha veekindla pealmise kooriku.

Ressursid /vihjed abimaterjalidele

Meetodid

Matka/laagri ohtudest ja reeglitest tuleb osalejatega rääkida juba planeerimise ajal, et võimalikke ohte märkama õppida. Kehtestatavad reeglid tuleb põhjendada. Töövõtteid tuleb õpetada praktilise töö käigus. Ehk et ei saa minna noorte ette ja öelda, et täna õpime ohutut noa kasutamist vaid nt et täna teeme endale ise vibu ning enne voolimise alustamist ohutud töövõtted üle rääkida. Õnnetuste järgset tegutsemist saab ja tuleb harjutada.

Töölehed

PDF formaadis, abiks juhile õppematerjali edastamiseks – joonised, kaardid jne.

Õpetus läbi mängu

Teemaga seotud mängud laulud ja muud ülesanded. Lisa Mängude lingi sisse alati nimeruum „mäng:“(Vt kasutusjuhendst)

Meisterdamise ülesandeid

Teemakohane käeline tegevus.

 
ptk/3.6.txt · Viimati muutnud: 2013/01/20 21:22 persoon ott
 
Ole valmis - Alati valmis... Recent changes RSS feed